Seadused / ÜVVK kasutamise eeskiri Narva

ÜVVK kasutamise eeskiri Narva

 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri /

 

Narva

 

Narva 03.08.2006 nr 30

 

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 2005, 37, 280) §8 lõike 4 alusel.


1. PEATÜKK


ÜLDSÄTTED


§ 1. Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid vee-ettevõtja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kliendi vahel Narva linna territooriumil.


§ 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Narva linna territooriumil asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.


§ 3. Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:


1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamise eesmärgist;

2) arvestusperiood – veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperioodiks on üldjuhul kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevaks on veearvesti (heitveearvesti) näidu lugemise kuupäev, mis kehtestatakse veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse lepingus (edaspidi – teenusleping);

3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtmise seade;

4) kanaliseerimine – reovee ja heitvee, samuti sademevee, drenaaživee, pinnase- ja pinnavee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;

5) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;

6) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks;

7) kontrollkaev – proovivõtmise nõuetele vastav viimane kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne kinnistu kanalisatsiooni liitumist ühiskanalisatsiooniga;

8) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse edaspidiseks osutamiseks ja kasutamiseks;

9) liitumispunkt – kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise koht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;

10) liitumistasu – kinnistu omaniku või valdaja ühekordne tasu kinnistu veevärgi ühendamise eest ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamise eest ühiskanalisatsiooniga;

11) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm

12) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluv armatuurist koosnev tehniline sõlm;

13) peakraan – kinnistu veevärgi esimene sulgemisseade pärast veemõõturit või/ja pumbajaama;

14) peatoru – ühisveevärgi toru, mille kaudu toimub kinnistu varustamine veega, või ühiskanalisatsiooni toru, mille kaudu toimub kinnistu kanalisatsioonist saabuva heitvee kanaliseerimine;

15) reostus – vee omadusi halvendav soojus või radioaktiivsus või saasteainete või organismide sisaldus vees;

16) reoveekanalisatsioon – rajatised ja seadmed üksnes reovee kanaliseerimiseks;

17) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, saastunud sademevesi või kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi;

18) sademe -ja drenaaživesi – loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni ärajuhitav vesi, selline nagu vihmavesi, sulavesi, pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi;

19) sademevee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed reostamata sademe-, drenaaži-, pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;

20) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;

21) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;

22) vee-ettevõtja klient – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse §8 lõikes 1 toodud isik;

23) ühenduskraan – peatoru juures veevarustuse ühendustorul asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;

24) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;

25) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu hävimine või rikkiminek, mille tagajärjel halveneb oluliselt või katkeb veevarustus ja/või heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;

26) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatiste kogum reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks;

27) üldine veehaare – ehitis ja seadmed vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist (hüdrant, püstikkraan).


2. PEATÜKK


ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI KASUTAMINE


1. Jagu


Veevarustus ja reovee, sademevee, drenaaživee ärajuhtimine


§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee, sademevee ja drenaaživee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Narva Linnavolikogu (edaspidi - linnavolikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Narva Linnavalitsuse (edaspidi - linnavalitsuse) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud vastavale lepingule.


§ 5. Klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, sademevett ja drenaaživett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi - teenusleping). Teenusleping sõlmitakse isikuga, kellel seaduse kohaselt on õigus olla vee-ettevõtja klient ja kes on sõlminud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumislepingu. Kui maa on kaasomandis, siis vee saamiseks ühisveevärgist ja reovee, sademevee ja drenaaživee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni sõlmitakse üks kirjalik leping enamiku kaasomanike otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseadusele. Sellise lepingu poolteks on vee-ettevõtja ühelt poolt ja kaasomanikud oma esindaja vahendusel teiselt poolt. Kui kaasomanikud ei võta vastu otsust vee-ettevõtjaga teenuse osutamise lepingu sõlmimise kohta ja/või ei määra oma esindajat vee-ettevõtjaga lepingu allkirjastamiseks, siis lepingut nendega ei sõlmita ja veevärgi ja kanalisatsiooni teenus lõpetatakse välja arvatud juhul kui kirjalik leping puudub, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt klientidele arveid tarbitud vee eest ja kliendid tasuvad need õigeaegselt.


§ 6. Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee, sademevee ja drenaaživee üle on vee-ettevõtja esindajal. Klient, samuti kinnistu omanik/valdaja on kohustatud takistamatult lubama kinnistule vee-ettevõtja esindajat ülalnimetatud ülesannete, samuti õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga kehtestatud muude ülesannete täitmiseks.


§ 7. Kliendile vee andmise ja/või tema kinnistul tekkiva reovee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja katkestada, seal hulgas lõpetada või peatada, teatades sellest kliendile kirjalikult ette. Erandjuhtudel ning vastavalt eeskirja sätetele on vee-ettevõtjal õigus lõpetada või peatada vee andmise ja/või reovee kanaliseerimise ette teatamata.


§ 8. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse lõpetada või peatada vee andmise ja/või reovee kanaliseerimise, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast lõpetamise või peatamise põhjuste kõrvaldamist ja vee-ettevõtjale lõpetamise või peatamisega tekkinud kulude tasumist. Suletud omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.


§ 9. Vee-ettevõtja ei vastuta vee andmise ja/või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on tekkinud vääramatu jõu asjaolude tagajärjel.


§ 10. Vääramatu jõu asjaolude või avarii tagajärjel tekkinud veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise katkemisel toimib vee-ettevõtja kliendi veevarustust ja/või reovee ärajuhtimist vastavalt Narva Linnavalitsuse poolt volitatud ametniku korraldustele.


§ 11. Vee-ettevõtjal on õigus piirata, lõpetada või peatada vee andmise ja/või reovee vastuvõtu plaaniliste ja avariiremonditööde korral. Avariiremonditöödest teatatakse klientidele tööde alustamisel ning plaanilistest remonditöödest hiljemalt 10 kalendripäeva ette ja siis uuesti 3 päeva enne tööde algust. Etteteatatud remonditööde korral ei vastuta vee-ettevõtja klientidele vee andmise ja/või reovee kanaliseerimise piiramise, lõpetamise või peatamisega tekitatud võimalike kahjude eest. Veekatkestuse korral remonditööde tõttu üle 5 tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.


§ 12. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi või seadmeid vigastanud isikud kannavad vastutust tekitatud kahju, sealhulgas veekao ja keskkonna saastamise eest. Veekao suuruse teeb kindlaks vee-ettevõtja kontrollmõõtmise teel või veevoolu ristlõike, kiiruse ja kestuse järgi.


§ 13. Vee-ettevõtja kannab vastutust oma tegevuse või tegevusetusega kinnistule ja/või inimeste tervisele põhjustatud kahju eest.


2. Jagu


Omandi piiritlemine


§ 14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.


§ 15. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiskohaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusega sätestatud koht.


§ 16. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlemisega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlemist. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.


§ 17. Kui vee-ettevõtja või klient taotleb liitumiskoha ümberehitamist, siis see teostatakse taotleja arvelt.


§ 18. Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb olemasolevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ja/või reovee, sademevee, drenaaživee kanaliseerimine lõpetada.


§ 19. Kuivendusdrenaaž, sademe- ja/või drenaaživee restkaev koos äravoolutoruga ja muud reovee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni koosseisu. Nimetatud rajatiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga fikseeritakse kirjalikult piiritlemisaktis ja vastaval skeemil, mis on teenuslepingu lahutamatu osa.


§ 20. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.


3. Jagu


Teenuse hind


§ 21. Klient maksab vee-ettevõtjale veevarustuse ja reovee, sademevee, drenaaživee ärajuhtimise teenuse eest Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud hinna alusel ja vastavalt kliendi ning vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingu tingimustele. Peale selle, seaduse ja Narva linna õigusaktidega sätestatud juhtudel, klient peab maksma vee-ettevõtjale ülenormatiivse reostuse tasu, kehtestatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korraga, mis kinnitab Narva Linnavolikogu.


§ 22. Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt Narva linna ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.


4. Jagu


Nõuded veevarustamisele


§ 23. Vee minimaalne lubatud rõhk kinnistu veevärgi ühisveevärgiga liitumispunktis öisel ajal on 2,6-2,8 kg/cm2, päevasel ajal – 3,0-3,2 kg/cm2.


§ 24. Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.


§ 25. Vee-ettevõtja vastutab ühisveevärgi kaudu klientidele suunatava vee kvaliteedi mittejärgimise eest.


§ 26. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha omaniku poolt nimetatud kohustuste ja nõuete täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha kohta.


§ 27. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutatakse päästeameti poolt tulekahjude kustutamiseks ja päästetööde teostamiseks. Vee ja tuletõrjehüdrantide tarbimine tulekahjude kustutamiseks ja päästetööde teostamiseks ei ole omavoliline tarbimine. Muudeks eesmärkideks, sealhulgas õppuste eesmärgil, võib vett hüdrantidest kasutada ainult vee-ettevõtja loal ja kirjaliku lepingu alusel.


§ 28. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.


§ 29. Klient peab tagama vee-ettevõtjale juurdepääsu sisendustoru kohal olevale maa-alale toru kontrollimiseks ja remontimiseks.


§ 30. Sisendustoru nähtava lekke või selle ohu ilmnemisel peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.


§ 31. Käesoleva eeskirja §-des 26 ja 28 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja vastavasisulise akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus ette teatamata lõpetada või peatada vee andmise kinnistule, ning käesoleva eeskirja §-de 26 ja 27 nõuete eiramisel vastavalt käesoleva eeskirja §-le 7.


5. Jagu


Nõuded reo-, sademe-, drenaaživee kanaliseerimisele


§ 32. Ühisvoolse kanalisatsiooni puhul toimub reo-, sademe-, drenaaživee kanaliseerimine teenuslepingus kehtestatud tingimuste kohaselt.


§ 33. Vee-ettevõtja on kohustatud kanaliseerima kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitavat reovett, sademevett ja drenaaživett vastavalt käesolevale eeskirjale ja kliendiga sõlmitud lepingule, samuti teostama nende puhastuse vastavalt kehtestatud normatiividele.


§ 34. Ühiskanalisatsioon ja sellega ühendatav kinnistu kanalisatsioon on isevooluvõrgud ja maksimaalselt lubatud survet kinnistu kanalisatsiooni ühenduspunktis ühiskanalisatsiooniga ei kehtestata.


§ 35. Ühiskanalisatsiooni rikkest põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja kliendile tekitatud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud käesoleva eeskirja §-des 8 ja 9 toodud juhtudel.


§ 36. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reo-, sademe-, drenaaživett, mis vastab heitvete ühiskanalisatsiooni juhtimise tingimustele.


§ 37. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, sademevett ja drenaaživett, milles on ületatud keskkonnaministri määrusega kehtestatud ohtlike ainete piirväärtused.


§ 38. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, sademevett ja drenaaživett, milles on ületatud käesoleva eeskirja §-s 119 tabelis nr 1 tulbas 4 kehtestatud reostusainete piirväärtused.


§ 39. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, sademevett ja drenaaživett, mis sisaldab:


1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) torude sisepinnale kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;

3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;

4) radioaktiivseid aineid;

5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke bakterioloogilisi reoaineid;

6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;

7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.


§ 40. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul, samuti muid jäätmeid, mille suhtes teenuste lepingus puuduvad vastuvõtu tingimused. Toitlustuspunktides on vajalik ette näha rasvakollektorid.


§ 41. Reovee, sademevee ja/või drenaaživee kanaliseerimisel on keelatud ühiskanalisatsioonis kutsuda esile nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.


§ 42. Reovee, sademevee ja drenaaživee happelisus (рН) ei tohi olla madalam 6,0 ja kõrgem 9,0.


§ 43. Vee-ettevõtja kliendi poolt käesoleva eeskirja §-de 36-43 rikkumise korral, on vee-ettevõtjal õigus lõpetada kliendi reovee, sademevee ja drenaaživee vastuvõtmine ja sulgeda kliendile ühiskanalisatsioon vastavalt õigusaktide ja käesoleva eeskirja nõuetele. Klient on kohustatud hüvitama vee-ettevõtjale käesoleva eeskirja §-de 36-43 mittejärgimisega tekitatud kahju.


§ 44. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritav kinnistu või vallasasjast ehitise kanalisatsiooni kaudu vähemalt ühe ventilatsioonitoruga, mis omab väljapääsu atmosfääri.


6. Jagu


Omavolilised ühendused


§ 45. Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, on omavoliline ühendus.


§ 46. Omavolilise ühenduse ilmsikstuleku korral:


1) vee-ettevõtja esindaja kinnistu omaniku või valdaja või nende volitatud isiku juuresolekul koostab sellekohase akti ning omavoliline ühendus lülitatakse viivitamatult ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist välja;

2) klient / kinnistu omanik või valdaja, kes kasutas omavolilist ühendust, peab hüvitama vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele omavolilise ühendusega tekitatud kahju vastavalt käesoleva eeskirja §-des 51, 52 ja 54 toodud arvestuskorrale ning tasuma ühenduse sulgemisega seotud kulud.


§ 47. Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil omavoliline ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tehti kuni omavolilise ühenduse ilmsikstuleku hetkeni. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse omavolilise ühenduse kestvuseks üks kalendriaasta kuni omavolilise ühenduse ilmsikstulekuni.


§ 48. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel peab omavolilise ühenduse tegija hüvitama vee-ettevõtjale kahju, mille suuruse arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15 – 150-kordsest mahust.


7. Jagu


Omavoliline veekasutus ja reovee, sademevee, drenaaživee kanaliseerimine


§ 49. Veekasutus ja/või reovee, sademevee, drenaaživee kanaliseerimine on omavoliline seadusega sätestatud juhtudel


§ 50. Omavolilise veekasutuse ja/või reovee, sademevee ja drenaaživee kanaliseerimise ilmsikstuleku korral koostab vee-ettevõtja vastava akti ning vee andmine kinnistule ja/või reovee kanaliseerimine kinnistult lõpetatakse ilma etteteatamiseta. Põhjendamatult eemaldatud plommi vahetuse tasub klient.


§ 51. Omavolilise veekasutuse ilmsikstuleku korral klient hüvitab vee-ettevõtjale rikutud mõõdusõlme seadme maksumuse ja omavoliliselt tarbitud vee maksumuse, lähtudes toru läbilaskevõimest ja arvestusega, et omavolilise veevõtu kohas, plommi mahavõtmise ja rikkumise kohas või omavolilise ühenduse kohas toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s.


§ 52. Kui omavoliliselt saadud vesi suunati ühiskanalisatsiooni, siis lisatakse hüvitise summale kanaliseerimise tasu, mille arvestamisel on kanaliseeritud vee maht võrdsustatud omavoliliselt saadud vee mahule. Hüvitis arvestatakse lähtudes vee-ettevõtja teenuse tasust, mis on kehtestatud Narva Linnavolikogu poolt tarbijate vastavale grupile. Muudest allikatest saadud reovee omavolilise kanaliseerimise korral hüvitab klient vee-ettevõtjale omavolilise ühenduse vahendusel ühiskanalisatsiooni reovee ärajuhtimise ja selle puhastuse maksumuse, lähtudes sellest, et omavoliliselt ärajuhitud reovee maht on võrdne kliendi maksimaalse veekasutuse mahuga.


§ 53. Käesoleva eeskirja §-s 51 ning käesoleva eeskirja teiste normidega kehtestatud hüvitiste suuruseid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes omavolilise ühenduse tinginud asjaolude andestatavusest.


§ 54. Omavolilise veekasutuse ja/või reovee kanaliseerimise juhtudel, mis on toomata käesoleva eeskirja §-s 51, määrab hüvituse volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.


§ 55. Kliendi poolt omavolilise reovee ning sademevee kanaliseerimise ilmnemisel loetakse omavolilise reovee ning sademevee kanaliseerimise mahuks nende maht, mis on määratud käesoleva eeskirja alusel omavolilisele kanaliseerimise ilmsikstuleku kuule eelneva 36 kuuga võrdse ajavahemiku eest. Kliendi poolt omavolilise sademevee ja drenaaživee kanaliseerimisel kohustub klient hüvitama vee-ettevõtjale nende puhastuse maksumuse.


8. Jagu


Keelatud ühendused


§ 56. Kinnistu veevärk ja/või kanalisatsioon peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga nii, et oleks välistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendused, mille suhtes pole täidetud loetletud nõudmised, on keelatud.


§ 57. Keelatud ühendused on samuti:


1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;

2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;

3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee ja drenaaživee ärajuhtimiseks ette nähtud sademeveekanalisatsiooni;

4) projektiga mitte ette nähtud ühendused, mis annavad võimaluse sademevee ja drenaaživee juhtimiseks reoveekanalisatsiooni.


§ 58. Keelatud ühenduse avastamisel koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja kinnistu omaniku või valdaja või tema volitatud esindaja juuresolekul vastavasisulise akti.


§ 59. Ilmsikstulnud keelatud ühenduse võib vee-ettevõtja viivitamatult ühisveevärgist ja –kanalisatsioonist lahti ühendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduspunktis ning kinnistu, kus tuli ilmsiks keelatud ühendus, omanik on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale keelatud ühenduse lahti ühendamisega seotud kulud.


§ 60. Käesoleva eeskirja §-des 56 ja 57 kirjeldatud keelatud ühenduste avastamisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:


1) käesoleva eeskirja §-i 57 punktis 3 toodud juhul vastavalt käesoleva eeskirja §-le 55;

2) käesoleva eeskirja §-i 57 punktis 4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab pinnasevee arvestuslikule hulgale kanalisatsioonitariifide järgi vastava tarbijagrupi lõikes.


§ 61. Käesoleva eeskirja §-i 57 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse käesoleva eeskirja §47 kohaselt.


§ 62. Juhul kui keelatud ühenduse kasutamise tulemusel või kliendi või kinnistu omaniku/valdaja muu süü korral oli reostatud ühisveevärgi vesi või olid üle koormatud ühiskanalisatsiooni rajatised, siis hüvitab kahju klient või kinnistu, kus tuli ilmsiks keelatud ühendus, omanik/valdaja.


9. Jagu


Ajutised torustikud


§ 63. Vee-ettevõtja võib tähtajalise teenuslepingu alusel lubada ajutist veekasutust ja/või reovee, sademevee, drenaaživee kanaliseerimist ehitusplatsidele, tänavakaubanduspunktidele ja kastmiseks.


§ 64. Ajutisi vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühendada ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga, järgides vee-ettevõtja poolt väljatöötatud tehnilisi tingimusi.


§ 65. Ajutiste torustike ehitab, hooldab ja likvideerib omal kulul tähtajalise teenuslepingu taotleja. Kui ajutisi ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ei likvideerita õigeaegselt, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.


§ 66. Ajutise torustiku liitumispunktiks on selle faktilise ühinemise koht ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga. Ühinemiskohas peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.


§ 67. Ajutise torustiku suhtes kohaldatakse kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta kehtivad nõuded ja kohustused. Üksnes suveajal kasutatavatele ajutisele torustikele ei esitata külmumisohuga seonduvaid nõudeid.


§ 68. Kui vett tarbitakse ühisveevärgist ajutise torustiku vahendusel, siis paigaldab tähtajalist teenuslepingut taotlev isik enda arvelt ajutisel veekasutuse torustikul veemõõdusõlme, mis vastab vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetele.


10. Jagu


Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile


§ 69. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema paigaldatud vastavalt vastavasisuliste õigusaktide ja normatiivdokumentide nõuetele, samuti vastavalt vee-ettevõtja seaduslikele ja põhjendatud nõudmistele.


§ 70. Vee-ettevõtja klient on kohustatud:


1) kasutama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel, ehitamisel ja remonditöödel vastava loaga ettevõtjaid;

2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse standardite ja normide ning käesoleva eeskirja ja muude asjaomaste normatiivaktide nõuetele;

3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ja teenuslepingu nõuete täitmine;

4) tagama vee-ettevõtja esindajale vaba pääsu kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni seadmete juurde;

5) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja tagama nende toimimise ning töökindluse, väljaarvatud väär- või kuritegude või loodusõnnetuste tagajärjel tekkinud juhtumid.


§ 71. Vee-ettevõtja võib käesoleva eeskirja §70 rikkumise korral lõpetada vee andmise kinnistule või kinnistu reovee, sademevee, drenaaživee kanaliseerimise vastavalt käesoleva eeskirja §7.


§ 72. Kinnistu omanik või valdaja peab hoidma prahi-, lume- ja jäävabad oma kinnistu veetorustiku koosseisu kuuluvad ning kinnistul asuvad hüdrandikaevude ja peakraani luugid, tagama juurdepääsu maapealsetele hüdrantidele, hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide korrasoleku eest, teatama nende vigastusest ja kaotsiminekust viivitamatult vee-ettevõtjale. Tähissildid paigaldatakse õigusaktide kohaselt.


§ 73. Ühisveevärgi torustiku sulgurite omavoliline avamine või sulgemine on keelatud. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, teatades sellest viivitamatult vee-ettevõtjale, kui on avastatud leke kinnistu sisendustorust või veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu on tekkinud üleujutamise oht.


§ 74. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide korral ja remonditööde teostamisel kasutada mõne kliendi kinnistu veevärki või kanalisatsiooni, et varustada veega teiste klientide kinnistuid või kanaliseerida sealt heitvett, kui see ei halvenda selle kliendi veevärgi või kanalisatsiooni kasutamise tingimusi ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.


§ 75. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:


1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;

2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoitesüsteem;

3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;

4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.


§ 76. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.


§ 77. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:


1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;

2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud teatama vee-ettevõtjale 24 tunni jooksul pärast plommide eemaldamist.


§ 78. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe- ja drenaaživesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisele, lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee kanaliseerimise hinnast.


§ 79. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö efektiivsust.



3. PEATÜKK


VEE JA HEITVEE KOGUSTE MÕÕTMINE NING ARVESTUS


1. Jagu


Vee koguste mõõtmine


§ 80. Ühisveevärgiga otseselt ühendatud kinnistu veevärk peab olema varustatud mõõdusõlmega.


§ 81. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul saabuma läbi ühe mõõdusõlme.


§ 82. Mõõdusõlm peab asuma kinnistul asuvas hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.


§ 83. Mõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:


1) kinnistul asuva hoones puudub selleks võimalus;

2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;

3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 30 m.


§ 84. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja kehtestatud tingimustele. Vee-ettevõtja paigaldab veemõõdusõlmesse oma veearvesti, kui klient ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja kehtestatud tingimustele.


§ 85. Nõuetekohase veemõõdusõlme puudumisel ehitab seda kinnistu omanik, järgides vee-ettevõtja kehtestatud tingimusi. Sellest keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus keelduda teenuslepingu sõlmimisest või lõpetada olemasolev teenusleping.


§ 86. Vee-ettevõtja monteerib veearvesti omal kulul 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ning teostab edaspidi selle hooldust ja taatlust. teenuslepingu lõpetamisel on vee-ettevõtjal õigus veearvesti tagasi võtta.


§ 87. Peale veearvesti monteerimist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, ning selle akti alusel vastutab klient plommide nõuetekohase oleku eest.


§ 88. Klient peab tagama:


1) veearvesti vigastamata säilimise ning külmumise ja ülekuumenemise eest kaitsmise;

2) mõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse, kuivuse ja valgustuse;

3) mõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;

4) kõrvaliste asjade puudumise mõõdusõlmes ja selle lähiümbruses ning vee-ettevõtja vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja hooldamiseks;

5) et veearvesti ei oleks üle ujutatud mõõdusõlmesse või -kaevu valgunud veega.


§ 89. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või ülekuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja 5 tööpäeva jooksul kliendi kulul. Kliendist sõltumata rikki läinud veearvesti asendab vee-ettevõtja tasuta.


§ 90. Kui klient on järgimata jätnud käesoleva eeskirja §88 punktide 3, 4, 5 nõudeid, on vee-ettevõtjal õigus lõpetada kinnistule vee andmise.


§ 91. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale. Sellisel juhul ei esita vee-ettevõtja käesoleva eeskirja §-des 51-54 nimetatud hüvituse nõuet.


§ 92. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui seejuures selgub, et arvesti mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul – vee-ettevõtja.


§ 93. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõuded veearvestite elektritoite süsteemide plommimisele. Sealjuures kehtivad veearvestite elektritoite süsteemide plommide suhtes õigusaktide ja/või käesoleva eeskirjaga kehtestatud normid veemõõdusõlmede plommide suhtes.


2. Jagu


Veearvestus


§ 94. Kliendi poolt vee tarbimise arvestus toimub veearvestiga.


§ 95. Kliendist sõltumata rikki läinud veearvesti korral arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Selline arvestamine kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.


§ 96. Kui klient ei ole võimaldanud vee-ettevõtjale 10 päeva möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja kohaldada tema suhtes käesoleva eeskirja §-des 51-54 sätestatud sanktsioone.


§ 97. Kui käesoleva eeskirja §92 kohaselt teostatud kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja ümberarvestuse eelneva kolme kalendrikuu veetarbimise kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse teostamise kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.


§ 98. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas Narva linna ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.


§ 99. Ühekordsed veetarbimised (läbipesud, katsetused jms) veearvesti puudumisel mõõdab või arvestab vee-ettevõtja vastavalt kasutusele.


§ 100. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, koostab vee-ettevõtja käesoleva eeskirja §77 nimetatud juhtudel vastava veekasutuse akti ja teeb kuluarvestuse.


3. Jagu


Reovee mõõtmine


§ 101. Reoveemõõdusõlmega varustatakse kinnistud käesoleva eeskirja §-des 106 ja 107 nimetatud juhtudel.


§ 102. Mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad vastama vee-ettevõtja kehtestatud tingimustele.


§ 103. Kanaliseeritava reovee mahu mõõdusõlme ehitab pool, kes algatas kanaliseeritava reovee mahu mõõtmise. Mõõteseadme kanaliseeritava reovee mahu mõõdusõlmes paigaldab oma arvelt pool, kes algatas kanaliseeritava reovee mahu mõõtmise.


§ 104. Reoveemõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõdusõlme hooldust ning arvesti taatlust korraldab ja kulud kannab mõõdusõlme paigaldamise algataja. Arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta koostatakse kahepoolne akt. Arvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale. Sellisel juhul ei esita vee-ettevõtja käesoleva eeskirja §-des 51-54 nimetatud hüvituse nõuet.


§ 105. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõuded kanaliseeritava reovee, sademevee ja drenaaživee mahu mõõdusõlmes paigaldatavate mõõteseadmete elektritoite süsteemide plommimisele. Sealjuures kehtivad nimetatud mõõteseadmete elektritoite süsteemide plommide suhtes veemõõdusõlmede plommide suhtes õigusaktide ja/või käesoleva eeskirjaga kehtestatud normid.


4. Jagu


Reovee, sademevee, drenaaživee arvestus


§ 106. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Kliendilt poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee mõõtmist vastava mõõdusõlmega kasutatakse siis, kui klient soovib paigaldada mõõdusõlme, on saanud vee-ettevõtjalt tehnilised tingimused mõõdusõlme ehituseks, on ehitanud mõõdusõlme ja täitnud käesoleva eeskirja §104 tingimused.


§ 107. Kui klient ei tarbinud kogu vett või osa sellest ühisveevärgist, vaid muudest veeallikatest, määratakse ühiskanalisatsiooni juhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest tarbitud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu heitvee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Muudest veeallikatest tarbitava vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.


§ 108. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eelneva kolme kuu keskmise näitaja järgi. Sellist arvestust rakendatakse veearvesti remondi ajal, eht mitte üle 6 kuu tagant.


§ 109. Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja kohaldada käesoleva eeskirja §-des 47 ja 52 sätestatud sanktsioone.


§ 110. Ühekordne heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestab vee-ettevõtja vastavalt kasutusele.


§ 111. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse kindla perioodi metroloogiliste andmete alusel ja vee-ettevõtja arvestusega.


5. Jagu


Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest


§ 112. Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest, seal hulgas vee- või reoveearvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale, toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.


§ 113. Vee-ettevõtja esitatud arve saanud klient on kohustatud selle tasuma teenuslepingus sätestatud aja jooksul. Kui tasumise tähtaega pole määratud, siis on klient kohustatud tasuma arve 20 kalendripäeva jooksul arve väljakirjutamise päevast arvates. Maksega viivitamisel maksab klient vee-ettevõtjale viivist 0,5% ulatuses tasumata summalt iga viitpäeva eest, kui teenuslepingus ei ole ette nähtud teisiti.


§ 114. Viivist ei nõuta, kui klient ei saanud arvet temast sõltumata põhjustel või sai selle hilinemisega või esitatud arve ei olnud õige. Viivise sissenõudmist välistavate asjaolude tõendamise kohustus lasub kliendil.


§ 115. Kliendi tarbija hinnagrupi muutumisel on klient kohustatud teatama sellest vee-ettevõtjale 10 tööpäeva jooksul alates hinnagrupi muutmise momendist. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see käesoleva eeskirja §117 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega. Arvelduskorra muudatused kantakse teenuslepingusse.


§ 116. Pretensioone arvete õigsuse kohta võib klient esitada vee-ettevõtjale 10 tööpäeva jooksul pärast arve kättesaamise päeva. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid lahendatakse 10 tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.


§ 117. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse arve tasumata ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile 5 tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus vee andmise ja/või reovee, sademevee, drenaaživee kanaliseerimise lõpetamise kohta.


4. PEATÜKK


ÜHISKANALISATSIOONI JUHITAVA REOVEE, SADEMEVEE JA DRENAAŽIVEE REOSTUSAINETE LUBATUD JA PIIRVÄÄRTUSED


§ 118. Ühiskanalisatsiooni juhitava kliendi reovees ja/või sademevees sisalduvate reostusainete lubatud väärtuseks on käesoleva eeskirja §119 tabelis nr 1, 3.tulbas toodud väärtused.


§ 119. Kui kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovees sisalduvate reostusainete kontsentratsioon on käesoleva eeskirja §119 tabelis nr 1. 3. ja 4. tulbas toodud normide vahel, siis loetakse, et kliendilt juhitakse reovett, mis sisaldab piirväärtust ületavat reostust, mille puhastuse eest on vee-ettevõtjal õigus võtta tasu, mis on kehtestatud Narva Linnavolikogu poolt kinnitatava vee-ettevõtja teenuste hinna reguleerimise korraga.


Tabel 1

1

2

3

4


Nr


Reoained


Lubatud väärtus


Piirväärtus



1KHT(hapniku keemiline tarbimine)

<208

1100

2BHT7 (hapniku bio-keemiline tarbimine)

<95

500

3Heljum

<89

120

4Üldlämmastik

<20

45

5Üldfosfor

<4

6

6Temperatuur

<250С

300С

7Pindaktiivsed ained (anioonsed)

<1,29

1,5

8Naftasaadused

<5,3

7,0

91-alusel. fenoolid

<1,0

2,5

10Kloriidid

<131

350

11Sulfaadid

<131

350

12Rasvained

<21

39



5. PEATÜKK


ÜHISKANALISATSIOONI JUHITUD REOVEES SISALDUVATE


REOSTUSAINETE KONTROLLIMISE KORD


§ 120. Kliendi reovee ja/või sademevee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, kui teenuslepingus pole fikseeritud teisiti.


§ 121. Proovivõtu perioodilisuse määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja kliendi reovees sisalduvate reoainete loetelust. Proovivõtu perioodilisusest peab vee-ettevõtja klienti kirjalikult teavitama.


§ 122. Reostuse iseloomu ja loetelu kindlaksmääramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi ehitistes kasutatava tootmistehnoloogiaga ja kinnistul hoitavate ohtlike ainete ja materjalidega.


§123. Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, on klient kohustatud viivitamata teatama vee-ettevõtjale.


§ 124. Proove võtab vee-ettevõtja esindaja kliendi või volitatud isiku juuresolekul. Juriidilisest isikust kliendi esindaja on käesoleva eeskirja mõistes juriidilise isiku seaduslik esindaja või muu isik, kellel on juriidilisest isikust kliendi poolt väljastatud lihtkirjalik volitus. Vee-ettevõtja organiseerib võetud proovide analüüsi akrediteeritud laborites. Proovide võtmine vormistatakse kirjaliku aktiga, mille ühelt poolt allkirjastab vee-ettevõtja esindaja, teiselt poolt klient või tema esindaja. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb vee-ettevõtjale, teine koos prooviga saadetakse laborisse uuringuks, akti üks eksemplar tagastatakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal. Võetud proovide teostatud laboriuuringute kohta koostatakse teatis, mis koos labori kokkuvõtte koopiaga edastatakse viivitamatult vee-ettevõtja poolt kliendile.


§ 125. Kliendil on õigus algatada proovivõtt käesoleva korra §126 kehtestatud korras.



6. PEATÜKK


TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE


§ 126. Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja, juhendi ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuse kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.


§ 127. Käesoleva eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb taotlejal esitada vee-ettevõtjale avaldus.


§ 128. Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik või valdaja (või klient) avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.


§ 129. 5.4 Kui teenuse tähtajalist kasutamist soovitakse kinnistu olemasolevate või ehitatavate ühendustorude kaudu (ehitusaegne veetarbimine), mis edaspidi jäävad alalisele kasutusele, toimub tähtajalise teenuslepingu sõlmimine vastavalt käesoleva eeskirja §-dele 126 ja 127.


§ 130. Ühekordse veetarbimise ja/või kanaliseerimise loa saamiseks esitatakse vormikohane avaldus. Ühisveevärgist vee saamiseks ja/või reovee, sademevee, drenaaživee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.


§ 131. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenus kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 15 tööpäeva ette. Teenuse kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise omavoliliseks.


§ 132. Kui klient lõpetab teenuslepingu põhjusel, et teenust ta enam ei vaja ehitiste otstarbe muutumise või lammutamise tõttu, peab ta vee-ettevõtjale eelnevalt tasuma ühisveevärgiga ühenduse katkestamisega seotud kulud.


§ 133. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni 2 aastaks kinnistule veeandmise ja/või heitvee kanaliseerimise peatamist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamisega seotud kulud.


§ 134. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:


1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel lõpetatud või peatatud;

2) kinnistu piiride muutumisel või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamisel või muu tegevuse korral, mille tõttu Tarbija ei ole enam vee-ettevõtja klient;

3) ehitiste lammutamisel;

4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;

5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;

6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.


§ 135. Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva eeskirja §134 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.


§ 136. Kui 2 aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut uuendatud vastavalt eeskirja punktile 5.12., on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse kasutada veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenust uuesti, tuleb kinnistu omanikul sõlmida uus liitumisleping.


§ 137. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus uuendada teenusleping endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks peab avaldaja tasuma eelnevalt vee-ettevõtjale vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise taastamisega seotud kulud.


7. PEATÜKK


RAKENDUSSÄTTED


§ 138. Vallasasjana käibel oleva ehitise veevärgi ja/kanalisatsiooni suhtes, mis on liidetud ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga, samuti sellise ehitise omaniku või valdaja suhtes kohaldatakse käesoleva eeskirja sätteid samal määral nagu ka kinnistu veevärgi ja/kanalisatsiooni, samuti kinnistu omaniku või valdaja suhtes.


§ 139. Narva Linnavolikogu 25.03.2004 a. määrus nr 11/30 „Narva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kasutamise eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.


§ 140. Määrus jõustub 14.08.2006.a.



Mihhail Stalnuhhin

Linnavolikogu esimees