1965 | moodustati Narva linna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Kontor |
1971 | reorganiseeriti see Narva Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuseks |
1984 | ühendati kõik Eesti “Veekanali” tootmisvalitsused Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondiseks, millele allus Narva Tootmisvalitsus |
1992 | loodi Riigiettevõte Eesti Vesi ning selle siseselt Narva Veevõrk |
1993 | sai Narva Vesi munitsipaalettevõtteks |
1995 | korraldati see ümber aktsiaseltsiks Narva Vesi |
Ettevõte teenindab 235 juriidilist isikut, 405 korteriühistut, 581 majavaldust Narvas ning 80 juriidilist isikut, 53 korteriühistut, 526 majavaldust Narva-Jõesuus. Suuremate klientide hulgas on Narva Gate OÜ, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, Nakro AS, Fortaco Estonia OÜ.
Narva linna joogiveeallikaks on Narva jõgi selle ülemjooksul, 26 km kaugusel Narva linnast. Vesi pumbatakse pumplas asuvate toorveepumpadega otse Narva jõest seal asuvate veevõtuvõrede kaudu toorveetorusse. Samade pumpadega juhitakse vesi omakorda 26 km pikkuse sama toorveetoru kaudu otse Narva veetöötlusjaama.
Enne kui vesi juhitakse Mustajõe veehaardest veetöötlusjaama läbib vesi nii veevõtuvõred kui ka esimese filtri, mis takistab suuremõõtmeliste osakeste sattumist toorveetorustikku. Sisenemisel veetöötlusjaama läbib vesi veel samasuguse mehhaanilise filtri, mis filtreerib reostuse ja väikesed kuni 0,5 mm veeorganismid.
Seejärel juhitakse vesi jaama, mis on ehitatud teatavas mõttes astmetena, kõige kõrgemasse punkti. Kõige ülemisel korrusel toimub esimene puhastusaste – flotatsioon. Sellel etapil toimub 95–99 % vees sisalduva orgaanika „sidumine“ helvesühenditeks. “Seotud” orgaanika tekitab vahu, mis korjatakse veepinnalt mehhaaniliselt kokku ning suunatakse kanalisatsiooni, töödeldud vesi satub aga järgmisesse puhastamise etappi – filtreerimisse. Seda puhastamisetappi teostatakse 2-kihiliste filtrite abil, mille täiteks on liiv ja antratsiid.
Järgmine puhastusetapp on osoneerimine, mis on vajalik selleks, et eemaldada flotatsiooni jääkmustus. Selleks on paigaldatud 3 uusima tehnoloogiaga osoonigeneraatorit, mis toodavad osooni veeldatud hapnikust.
Seejärel vett veel kord filtreeritakse. Seekord granuleeritud aktiivsöega täidetud filtrites, parandades niimoodi vee värvust ja maitset. Pärast filtreerimist vett desinfitseeritakse UV-kiirgusega, mis hävitab kõik mikroobid ja bakterid.
Enne vee juhtimist puhta vee reservuaaridesse vesi desinfitseeritakse naatriumhüpokloritiga ja alles siis kogutakse veemahutitesse, kust juba antakse linnavõrku. Vajaduse korral desinfitseeritakse vett veel kord. Kõikidel puhastamise ja filtreerimise etappidel joogivett kontrollitakse on-line analüsaatorite abil ning kõik andmed saabuvad veetöötlusjaama automaatsesse juhtimissüsteemi.