Reoveepuhastus
)
Narva linna reoveepuhastusjaam on rekonstrueeritud 2005.aastal. Ehitamisel osalesid AS Skanska EMV, A/S Krüger ja AB Purac.
Ehitustööde tulemusel tekkisid kaks eraldi reovee puhastamise magistraali: majanduslik-olme reovee puhastamiseks tootlikkusega 38 500 m3 ööpäevas ja tööstusreovee puhastamiseks tootlikkusega 7200 m3 ööpäevas.
Narva linna reoveepuhastusjaamas puhastatakse reovett etapiviisiliselt.
- Mehaaniline puhastamine suuremõõtmelisest prügist toimub perforeetitud restidel. Ava läbimõõt on 6 mm, seega suuremate mõõtudega prügi ei satu järgnevatesse puhastussõlmedesse, see pressitakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, mis hiljem veetakse prügilasse.
- Liivapüüdurites eemaldatakse reoveest abrassiivmaterjal, mis võib kajustada pumpasid, ummistada torujuhtme ja segada järgnevate protsesside toimumist.
- Segunemiskambris segatakse reovesi ja muda, tänu millele toimubki reovee puhastamise bioloogiline protsess.
- Aerotankides luuakse optimaalsed tingimused bioloogiliseks puhastuseks (hapnikuga küllastamine, lisasegunemine, vajaliku aja fikseerimine).
- Vesi aerotankidest koguneb jaotuskambrisse ja suundub selititesse. Siinsamas lisatakse raudsulfaat (kloriid) fosfaatide efektiivsemaks eemaldamiseks reoveest.
- Selitites eraldub reoveest bioloogiline muda. Muda pöördub protsessi algusesse (segunemiskambrisse) puhastamata reoveega segunemiseks. Selitusvesi suunatakse selititest Narva jõkke.
)
)
- Osa bioloogiliselt aktiivset muda suunatakse pärast selitit sette töötlussõlme, kus see metaantangis stabiliseeritakse ja tsentrifuugides dehüdratiseeritakse. Saadud dehüdratiseeritud muda võib kasutada haljastamises, rekultiveerimise eesmärgil. Muda kvaliteet vastab keskkonnaministri 30.12.2002 määrusele nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded".
Narva reoveepuhastamise skeem ava.