Narva Vesi AS

Veepuhastus

Narva linna joogiveeallikaks on Narva jõgi selle ülemjooksul. Vesi saabub puhastusseadmetesse veehaardest, mis asetseb 26 km kaugusel linnast.

1997. aastal lõppes uue veehaarde ehitus Mustajõel. 1998.aastal alustas tööd uus 26 km pikkune veejuhe.

Vastuvõtusuue asub jõesängis 30 meetri kaugusel kaldast ja kujutab enesest raudbetoonkonstruktsiooni, mis koosneb kahest osast. Sisemised õõnsused on täidetud kruusaga ja on suletud kalade, vetikate jms süsteemi sattumise vältimiseks suuresilmalise võrguga. Suudmesse on monteeritud kaks torujuhet Ø 1200 mm. Neid mööda voolab vesi isevoolu teed vastuvõtukambritesse.

Iga kamber on varustatud võrkfiltriga. Pöörlevad mehhanismid võimaldavad võrkude asukohta nihutada, uhteseadmed aga võimaldavad võrgusilmade ummistumisel võrke puhastada suurematest setetest. Võrkude läbipesemine toimub surve all veega automaatselt, käsitsirežiimis või distantsjuhtimise teel veepuhastusseadmete juhtimiskeskusest.

Veearvestus ja surve registreeritakse programmi «Dispatcher» abil veepuhastusseadmete juhtimiskeskuses. Vee jooksev ja summaarne kulu survekollektorites võetakse kulumõõtjate näitudest, mis paiknevad ümberlülitussõlme torujuhtmetel. Mustajõe veehaarde seadmete tööd jälgitakse eemalt  veepuhastusseadmete juhtimiskeskusest. Veehaardele on paigaldatud valvesignalisatsioon. Signaali rakendumisel peegeldub see juhtimiskeskuse arvutis.

Veepuhastusjaama territooriumil veepuhastusjaama ümberlülitussõlmes liituvad “Mustajõelt” tulevad veevärgikollektorid pöördlukkude süsteemi vahendusel kahe 800 mm läbimõõduga torujuhtmega. Veepuhastusjaam, mis võeti ekspluatatsiooni 1976.a, koosneb kahest eelkambrist, millesse on monteeritud neli mikrofiltrit, kaheksast kontaktselitist kogufiltreerimispindalaga 480 m², kahest puhta vee reservuaarist mahuga kumbki 6000 m³ ja läbipesureservuaarist mahuga 2000 m³. Mööda kahte 800 mm diameetriga torujuhet saabub vesi mikrofiltrite trumlitesse. Jaamas asuvad kaks eelkambrit, kummaski eelkambris kaks mikrofiltrit.  Eelkamber on jaotatud kolmeks osaks: lähteveekanaliks, mikrofiltrite kambriks ja kogumiskanaliks. Mikrofiltritele on paigaldatud ruudukujulise 4,4 mm suuruse silmaga hoidevõrk ja filtreerimisvõrk silma suurusega 45150 mikromeetrit, mis võimaldab kinni pidada jämeda disperssusega heljumi, fütoplanktoni ja zooplanktoni.

Läbi eelkambrite ülevooluakende saabub vesi kogumistaskusse, millesse on paigaldatud kolm avadega vaheseina vee paremaks segamiseks. Enne esimest vaheseina lisatakse vette kontaktselitite filtreeriva liivtäidise desinfitseerimiseks ja selgindamiseks kemikaale: kloori (kloor segatakse veega ejektoris ehk juga-veepumbas) ja koagulanti (polüalumiiniumkloriidi lahust). Edasi liigub vesi mööda torustikku kontaktselitite alumistesse taskutesse.

Vee selgindamiseks kasutatakse  firma Kemivesi AS-i poolt tarnitavat koagulanti KEMIRA PAX-XL100 polüalumiiniumkloriidi. Polüalumiiniumkloriidi tarnitakse lahustatud kujul, selles on 17% Al₂O₃. Koagulandilahust säilitatakse tsisternides, kust see pumbatakse kulupaaki, seejärel aga doseerimispumba abil mikrofiltrite kogumiskanalitesse. Koagulandidosaatorite keskmine tootlikkus on 115 l/h. Optimaalse koagulandiannuse lisamiseks vette on dosaatorite avanemise protsenti võimalik reguleerida, olenevalt Mustajõe veehaardest saabuvast vee kogusest.

Esmane vee kloreerimine toimub klooridosaatoritega nr 1 ja nr 2. Gaasiline kloor suunatakse spetsiaaltorustiku kaudu ejektorisse, kus see seguneb sinna pumba abil suunatava veega. Gaasilise kloori etteandetorustikus paikneb enne ejektorit tagasilöögiklapp. Vett klooriga segamiseks võetakse linna suunduvast survemagistraalist.

Põhiline vee puhastus toimub ilma kruusata liivtäidisega kontaktselitites. Kokku on veepuhastusjaamas kaheksa kontaktselitit, mis on paigaldatud kahte ritta, kummaski neli filtrit. Kontaktselitite drenaažisüsteem koosneb külgruloode ja ristvaheseintega suure takistusega torudest. Iga kontaktseliti kummassegi sektsiooni on paigaldatud 24 drenaažtoru diameetriga 125 mm. Torudevaheline samm on 360 mm, avade diameeter drenaažtorudes on 13 mm. Kontaktselitite täidiseks on liivtäidis kihi paksusega 2000 mm. Kaugus liivtäidise pinnast kuni rennide äärteni on 0,80-1,10 m.

Keskmine kanal jaotab kontaktseliti kaheks sektsiooniks, kanali kohal paikneb teenindusplatvorm. Keskmise kanali alumine osa (jaotuskanal) on atmosfääriga ühendatud 75 mm diameetriga õhutoru kaudu. Puhastamata vesi saabub segamiskambrist mööda torujuhet kontaktseliti alumisse taskusse. Edasi tõuseb vesi mööda drenaaž-jaotustorustikku läbi liivtäidise kihi üles ning valgub ühtlaselt kogumisrennidesse. Igas kontaktselitis on 12 renni. Rennidest suundub filtreeritud vesi kontaktseliti ülemisse taskusse, sealt omakorda mööda 400 mm diameetriga toru 1000 mm diameetriga kogumistorujuhtmesse. Kontaktselitite läbipesu toimub läbipesureservuaarist (on olemas ka võimalus pesta puhta vee reservuaarist) Q3000 m³/h või 50 m³/min tootlikkusega uhtepumpade abil. Kontaktselitite läbipesu ajal suundub vesi rennide kaudu kontaktseliti ülemisse taskusse ja sealt omakorda kanalisatsioonitorustikku.

Pärast kontaktselitite läbimist töödeldakse filtreeritud vett põhjalikult klooriga (esmane kloreerimine) vee desinfitseerimiseks ja bakteriaalse saaste ärahoidmiseks. Kloori doseerimist teostatakse dosaatoriga nr 3, gaasilise kloori ja vee segunemine toimub ejektoris, klooritud vesi juhitakse vahetult selitatud vee torustikku.

Veepuhastusjaama masinasaalist väljudes hargneb selitatud vee torustik kaheks, millest üks annab vett parempoolsesse puhta vee reservuaari, teine aga vasakpoolsesse, kust omakorda vesi suunatakse pumpade abil linnaveevärki. Majanduspumpade juhtimine toimub distantsjuhtimisel juhtimiskeskuses asetseva arvuti abil, on võimalik ka juhtimine automaatrežiimis.

Enne majanduspumpasid toimub vee teistkordne kloorimine automaatrežiimis süsteemi “TOPAX JESCO” automaatdosaatori ja dosaatorite nr 4 ja 5 abil vaba jääkkloori järgi. Vaba kloori sisaldus registreeritakse tablool ja selle näit edastatakse ka juhtimiskeskuse arvutisse. Teistkordse kloreerimise eesmärk on linna veevõrkude desinfitseerimine.

 

Enne majanduspumpasid toimub vee teistkordne kloreerimine automaatses režiimis süsteemi “TOPAX JESCO” automaatse dosaatori abil vaba jääkkloori järgi. Vaba kloori sisaldus registreeritakse tablool ja selle näit suunatakse ka juhtimiskeskuse arvutisse.

 

Vee desinfitseerimiseks kasutatakse firma Kemira Oyj (Kemivesi AS on Kemira Oyj ametlik esindaja Eestis) poolt tarnitavat vedelat kloori konteinerites kaaluga 1 tonn.

 

Kloorikonteinereid säilitatakse kloorilao kloraatoriruumis. Kloraatoriruumis asetsevad 5 klooridosaatorit. Kloori kulu on võimalik jälgida dosaatori kulumõõtjalt. Peale konteineritest väljumist satub kloor mööda kahte toru ressiiveritesse. Sealt edasi läbi filtrite reduktoritesse. Gaasilise kloori survet peale ressiiveritest väljumist näitab üldmanomeeter. Pärast seda suundub kloor mööda toru dosaatoritesse.

 

Majanduspumpade juhtimine toimub distantsjuhtimisel juhtimiskeskuses asetseva arvuti abil, on võimalik ka juhtimine automaatrežiimis.

Arvutikuvaril peegelduvad järgmised andmed:

 

Tõsise avariiolukorra, kahjustuste või kloorikonteineri purunemise korral kutsub vahetuse peaspetsialist välja päästemeeskonna.

Veepuhastusjaama keemialaboris kontrollitakse iga päev nii  linna antava puhastatud vee kui ka veehaardelt saabuva pinnavee ning ka läbi kontaktselitite filtreeritud vee organoleptilisi ja teisi keemilisi näitajaid.

Regulaarselt teostatakse joogivee bakterioloogilist kontrolli mikrobioloogiliste näitajate vastavuse kohta.